Loits

West Coast Holocaust 9-10

2009-08-06T13:04:00.000+02:00

REEDE 28.8.

Swallow The Sun
Rotten Sound
Ajattara
Pharaoh Overlord
Inferia
Vorum

LAUPÄEV 29.8.

Misery Index (US)
Isole (Swe)
Black Dawn
Rytmihäiriö
Loits (Est)
Survivors Zero

Klubi, Turku
Piletid 15e/1pv 25e/2pv. K18(ennakkolipulla)/K20(ovelta). Ennakot: Levykauppa Äx tai postitse.

08.05.09 @ Tapper "LOITS 10"

2009-04-22T08:46:00.001+02:00

Drakkar

2009-03-20T16:06:00.001+02:00

10.04 Tartus

2009-02-25T21:35:00.002+02:00

MTV "Eesti Top 100"

2009-02-24T18:06:00.001+02:00

2. Loits "Haavad uulitsal"
13. Loits "Kodu"
29. Loits "Aeg ärgata"

2009-02-24T00:15:00.000+02:00

2009-02-13T12:38:00.001+02:00

Kilkim Žaibu

2009-01-15T12:45:00.003+02:00

Rock Ramp 2009 17-18-juuli Viljandi Lossimägedes

2009-01-06T15:28:00.002+02:00

REEDE 17. JUULI 2009 Kell:22.00

http://www.rockramp.ee/index.html

EMARAUD video

2008-12-04T16:16:00.001+02:00

Loitsu debüütalbum ilmutab end taas

2008-12-02T12:41:00.001+02:00

Siin pole suuri sõnu vaja. Kuus aastat pärast esmailmumist on Loitsu debüütalbum
jätkuvalt aktuaalne teema. Selle tunnistuseks lõid grenaderid käed kurikuulsa
Prantsusmaa plaadifirmaga Drakkar Productions. "Ei kahetse midagi" ilmub järgmise aasta
alguses taas kord piiratud tiraaziga
digipak-CD ja pildiga vinüül-LP kujul.

Drakkar Productions on maailma musta metalliga varustanud aastast 1994. Firma pardal on
maid vallutama purjetanud sellised nimed nagu Watain (SWE), Tsjuder (NOR), Deathspell
Omega (FRA), Atomizer (AUS), Alcest (FRA), Black Funeral (USA) jne. Loitsu ja Drakkar
Productionsi vaheline koostöö jätkub ka tulevikus.

Juba sel reedel, 5. detsembril müristab LOITS aga koos NITROUSega verivärskes
rockiklubis TAPPER (Pärnu mnt 158 G, Tallinn). Käesoleva uudise valguses kisub mainitud
üritus taas kraadi võrra pidulikumaks. LOITS kutsub Teid kõiki uut töövõitu tähistama!

Drakkar Productions

Loits
http://www.myspace.com/loits
http://www.loits.org/store/

Loits Männikul

2008-11-28T14:19:00.002+02:00

The Metal Observer (7,5/10)

2008-11-10T15:23:00.002+02:00

Whilst patriotism has a habit of being portrayed as jingoistic triumphalism in many arenas, LOITS, on their “Must Album”, convey an altogether more personal vision, coloured by historical perspective (and to some extent, correction,). The result is a darker journey into the past and, accordingly, the future.

The Militant Flak 'n' Roll Machine oft times finds itself stumbling along, as if one of the tracks has slipped the wheels, there are times when LOITS still gun it but the military melancholy evokes two old soldiers musing over their memories, sat at a table in their own, and the day's, twilight. The Black Metal flag of convenience is still hoisted from time to time but the prevailing winds carry the sound of dismal tones that are moist eyed under the burden of the story-telling. What the dour emotion doesn't attempt is the diminishing of the strength of the LOITS sonic persuasion, in essence “Must Album” is forged from girders.

At times the morose melds with the mighty so that “Emaraud” proceeds with purpose, focussed and formidable despite the sombre tones, there's a howitzer punch to the riffs that provides a strength to the hard edged vocals, the cold snarl carries emphasis and the cheerless clean singing heightens the intimacy of the telling. Understated lead melodies add some colour to the harsh vista but it seems like a long coated trudge through some of the bleaker aspects of a nations past. The album benefits from a rolling bass that provides much of the substance and it helps to flatten a path along with the drums for when the guitars are feeling more reticent. Elsewhere the percussive pummel continues with the clout of a sock filled with pool balls, it's emphatic and has a martial discipline to it, often it reminds of a railway trucks clattering over the points and joints.

Melody plays its part on “Must Album,” it sets the tone for the recounting of trials and tribulations, as such the mood is solemn, you're hardly likely to break into a jig, though there are moments of clench-toothed groove that are darkened by the lugubrious disposition, something which the sporadic keyboard use adequately heightens. It has to be said that even when caught in the doldrums, there is often a sense of insistence, a clear defiance mostly emphasised by an increase in the energy of the drums. Perhaps the most fitting example of the Flak 'n' Roll descriptive is “Ei Kahetse Midagi” which possesses a throat grabber riff and kidney punching percussion, chuck in an acid flinger lead motif and you're definitely gobbing on life.

LOITS have balanced the more perambulating tracks with those that have some stomp to them, thus the ennui mixes with vigour and the character of the album shows more than one face. You could argue that there are aspects of Dark Metal within, probably unintentional, but the the impression remains. Even without resorting to reading the lyrics, it's clear that the subject matter is heart-felt and touches like the accordion accompaniment on “Surmarestoran” add a folkish element and thus authenticity.

“Must Album” engages both with its more spirited tracks and with the story telling of the slower ones, it is rich with emphasis on either count. Share in a history that you probably haven't heard of and see what you learn.

2008-10-28T10:30:00.001+02:00

2008-09-12T07:30:00.001+02:00

2008-08-06T06:55:00.002+02:00

Eesti legendaarseima ja uhkeima vaprusmärgi Vabadusristi südamikult pärit motiiv sai Wabariigi päevil laialt tuntuks igas kodumaa nurgas, sest riikliku iseseisvuse -aga ennekõike enda kodu ja omaste- eest Vabadussõjas relva kandnud mehi ja naisi hinnati rahva seas kõrgelt. On kaheldamatult sümboolne, et Eestit relvaga kaitsva käe kujutise valisid oma tunnusmärgiks ka II Maailmasõjas saksa armees võitlevad eestlased. Kõigi meie kodumaa eest relvastatud võitlust pidanute auks ja mälestuseks on see sümbol pikka aega olnud ka Loitsu ikonograafia oluline osa.

Telli

2008-05-22T13:23:00.004+02:00

2008-04-24T15:24:00.001+02:00

VIDEO CONTEST

2008-04-18T10:43:00.002+02:00

Loits Home Video Contest

Loits is glad to announce a home video contest.

You can choose any of Loits’ singles to make your home video and the band makes no restrictions to your imagination or your artistic visions. Just feel free to use any you like. Anyone can participate at the contest and the band is glad to give you some advice if needed.

The winner will be chosen by the band itself. The winning video will be presented at Loits’ DVD which is going to be released on September 5th 2008.

Loits will award the winner with ten brand-new DVDs and Lasering music store certificate for 2 500 EEK.

See Delfi. for detailed information. The contest ends on May 30th 2008. The winner(s) will be announced at the latest on June 2nd 2008.

So get ready and start filming!

-------------------------------------------------------------------------------------

Loits kuulutab välja koduvideokonkursi.

Pole tähtis, millisele Loitsu loole te videot teha soovite ning ka kunstilisi piiranguid bändi poolt pole. Osaleda võivad kõik ning bänd jagab vajadusel lahkelt ka nõu.
Võitjad valib välja bänd ise ja võidutöö pääseb Loitsu 5. septembril 2008 ilmuvale DVD plaadile.

Loits kingib võitjale kümme tuliuut DVD-d ning Delfi 2500-kroonise Laseringi kinkekaardi.

Täpsemat infot leiad Delfist. Konkurss kestab kuni 30. maini 2008. Võitja(d) hõigatakse välja hiljemalt esmaspäeval, 2. juunil 2008.

Kõik lõikama ja kleepima!

Loits "HAAVAD UULITSAL"

2008-04-17T00:00:00.001+02:00

Director: Liina Paakspuu
Producer: Ahto-Lembit Lehtmets
Cinematographer: Mihkel Soe
Art director: Kerstin „Kessu" Raidma
Editor: Arian Levin

Camera I assistant: Heiko Sikka
Camera II assistant: Veiko Kalju
Camera III assistant: Erik Põllumaa
Costumes: Merje Raidalu
Prop Master: Markus Karmo
Casting: Kaire Nurk
Catering: Kirsika Kolk
Transportation: Tõnu Svarts

Perverse Gospel Zine

2008-04-16T22:03:00.000+02:00

Loits
„Must Album“
Review: Cruciatus
Perverse Gospel Zine

Loits, if any of you do not know, is the herald of Estonian metal, with
the colour of the banner being black and the status quo driven to militant. And no,
this isn’t any typical central / eastern European folk black metal but harshly
rocking music with very personal growling vocals, twisted guitar melodies and flak gun
like heavy drumming. There are also some keyboards for Estonian native feel... and in
this case, the use of those doesn?t bother me at all, or to be honest, they quite
surprised me during the first listen, but alas, they did embed themselves
very nicely straight on the second time leafing through „Must Album“.

And when put to the Loits discography, I must say that „Must Album“ may
not climb all the way to the top, as the previous albums by this Estonian band made
such a strong impression on me that this album would’ve demanded a few more
classic tracks to be as fierce as „Vere Kutse Kohustab“ or „Ei Kahetse Midagi“. However,
the song „Suudelda Neidu“ is singlehandedly the best track by this band this far,
with very obscure combinations in the guitar work and keyboard effects, without
forgetting the lyrics, that for the better have now been translated into English as well.

Still, there’s something missing compared to the times I listened the
Previous albums. On both past CDs, the impact was just greater than on „Must
Album“, but with this comtemplation I started to doubt that I merely start to know my Loits and can concentrate on digging the stuff in the stead of just sitting with my
mouth open listening to the new feel an album can bring. So take your conclusions
where you wish, the result is that I find myself listening to this over and over again,
without bore.

Loits still manages to stand its ground as one of the more innovative and
Fresh bands in the scene 2007. On top of this unyielding battle attitude, the
Packaging and graphics are both top-notch, especially if you get your hands on the
boxed set with the cards and the likes... One of the most decent releases visually
in the past years! 8+

2008-04-14T11:02:00.001+02:00

Delfi

Pics from shooting vol 1

Pics from shooting vol 2

Interview with Lembetu

Melu

Pics from presentatsion

Päev muusikas - Lembetu ansamblist Loits

2008-04-11T22:09:00.000+02:00

Päev muusikas - Lembetu ansamblist Loits
11.04.2008

Kahurmetalorkester Loits esitleb 10. aprillil Tallinnas Kinomajas värsket muusikavideot loole “Haavad uulitsal”, samuti lastakse ekraanile ringvaatefilm video tegemisest ning ansambel on kõigile saalimahtujatele lubanud ka üllatust. Lugu “Haavad uulitsal” ise ilmub bändi viimase plaadi “Must album” limiteeritud uue väljalaskega kaasa tuleval EP-l “Mustad laulud”. Oma päeva muusikas avab bändi juhtfiguur Lembetu.

Milline lugu on parim...

...kus sa ise kaasa oled teinud?

Hetkel kindlasti Loitsu “Haavad uulitsal”. Varasemast Loitsu “Metsavennad”. Õige atmosfäär, mitmetasandiline helidevall, kergelt avangardsed meloodiad, mõnusalt nihkes helipilt ja haarav rütmisektsioon – just see, mida ma ise teiste poolt valmistet raskemuusikas hindan.

...hommikune ärataja?

Oleneb hommikust. Kui on aega kauem voodis vedeleda (loe: mitte iial), siis paneks Depeche Mode’i “Violatori” või Ulveri “Shadows Of The Suni” nimelised plaadid masinas keerlema. Kui aga kohe oleks vaja voodist välja karata, siis Deicide’i “Deicide” või siis Mustaschi “Latest Version of the Truth”. Oleneb sellest, kui kiire on.

...kaasa vilistamiseks?

Mõni Untsakate lugu ehk. Millegipärast avastan ennast aeg-ajalt vaikselt “Jää vabaks, Eesti meri”-lugu vilistamas. Teate küll seda jäälõhkujate hümni.

...pidutsemiseks?

Turbonegro “Sell Your Body (to the Night)”. Tõmbab sekundiga käima.

...pohmelli ravimiseks?

Pohmelliga tavaliselt eiran muusikat. Vahel aga aitab väga halb ja jabur muusika. Töllu roudarite bussis leidub ikka sellist kraami, mis päeva päästab. Näiteks Niki “Äike, päike”.

...erootilise vibratsiooni looja?

Tiamati “Do You Dream of Me?” või siis ükstapuha mäherdune teine lugu plaadilt “Wildhoney”. Midagi nii ilusat pole suudetud metal-maailmas kunagi varem ega hiljem teha.

...mis kellelegi teisele ei meeldi?

Kogu Mayhemi “Ordo Ad Chao” album – plaat, mis on pälvinud ülinegatiivse vastukaja.

Pealtnäha kaootiline ja raskesti omastatava saundiga album peidab tegelikult endas väga palju. Kui juba korra konksu otsa jääd, tiritakse sind hämara maailma pimedaimatesse koobastesse. See kogemus on ühtviisi nii hirmutav kui ka jõudu andev ja inspireeriv. Olen kindel et kümne aasta pärast peetakse seda üheks olulisemaks ekstreem-metal-albumiks läbi ajaloo. Mayhem on taas kord ajast ees.

...mis sobiks su matustele?

Kahju, et Sven Kuntu must ette jõudis. Eriti Kurva Muusika Ansambel oleks olnud ideaalne valik.

...millist lugu sa vihkad?

Kurat, näed, ei tulegi ühtegi pähe. Enamjaolt ajab sitt muusika ja sitt sõnum lihtsalt naerma.

Loits steals the show, EMA 2008.

2008-04-03T14:33:00.005+02:00

EPL
SLÕL 1
SLÕL 2
DELFI
Youtube 1
Youtube 2

Kivisildnik: Muusikaauhinnad on mõttetu klantspidu!

2008-04-03T00:00:00.002+02:00

Päevaleht/Pressifoto

Sven Kivisildnik, kel paluti „Eesti muusikaauhindade” galal ulatada auhind aasta metal/punk artistile Finish Me Off, ei suutnud alla suruda soovi ulatada karikas oma lemmikule Loitsule. Ja just seda ta tegigi.

“Olin täiesti kindel, et mind kutsuti üritusele kohale selleks, et annaksin üle auhinna just Loitsule. Selleks ma sinna läksingi ju,” kommenteeris Kivisildnik Delfile.

„Rääkisin lava taga muusikutega juttu. Kui kuulsin, kuidas ühele neist mõni aeg tagasi keegi rikkurist produtsent helistanud oli ja nende vinge video „Parima video” nominentide hulgast maha käskis tirida, et tema tädikese video sinna asemele sättida, tundus ikka hapu lugu küll. Tegu on ebainimliku süsteemiga. Mõttetu glamuurne klantsüritus!” rääkis ta.
“Olgem ausad, et Loits pole mitte just vähe teinud,” lisas Kivisildnik.

„Kohtusime Kivisildnikuga EMA proovide käigus lava taga ja plaan, et ta auhinna meile ulatab, tekkiski seal. Sven oli nõus selle just meile andma. Läksime kiirelt mänguga kaasa, sest päris mitu asja oli meie meeled sel päeval mõruks muutnud. Mõtlesime, et kui teised mängivad räpast mängu kulisside taga, siis teeme meie seda avalikult. Võtsime asja paraja annuse huumoriga, kuid siiski piisavalt tõsiselt ja lihvisime plaani viimse detailini,” kommenteeris Loitsu laulja Ahto-Lembetu Lehtmets Delfile.

Seni riukalik tegu ei tulnud seega bändile üllatusena, küll oli see üllatuseks saalisviibijaile. „Meetri pikkuseid nägusi oli lavatagune täis,” muigab Ahto.

Sellega, et võitu väärinuks vaid Loits, ta nõus pole.
„Kõik nominendid väärisid seda ja ka paljud need, keda seal ei mainitudki. Loodan et suutsime oma väikese skandaaliga neile kõigile pisut rohkem tähelepanu pöörata. Päris kindlasti polnud aktsioon Finish Me Offi vastu suunatud, sest pigem leiab nende bändi nimi nüüd meedias märksa rohkem äramainimist,” leiab ta.

Eesti metal-muusika olukorda peab Ahto hetkel aga vägagi heaks. “Ja aina paremaks läheb. Metsatöll ja Must Missa lõikavad loorbereid Soomes ning Loitsul on kohe-kohe ülivingeid uudiseid. Metalist on saamas piiri taga Eesti muusika visiitkaart.”

Loitsu saab aga näha ja kuulda juba 10. aprillil Kinomajas, kus presenteeritakse bändi uut videot. „Kõik, kes soovivad sellest osa saada, saatku kiri aadressile lembetu@loits.org
Hiljemalt suveks üritame välja anda ka uue DVD, millelt leiate peale uue video ka kõik meie juba ilmunud videod, väikese lühifilmi ning palju muud huvitavat. Seoses sellega kuulutaks välja ka fännivideo konkursi, mis lõppeb 30. aprillil. Kõik asjast huvitatud võtku ühendust!

31. mail astub Loits üles Paljassaare rockil.

EE Kultuuripreemia

2008-03-17T15:02:00.001+02:00

SLÕL
Virumaa Teataja

2007. aasta ROCK-ALBUM

2008-03-14T10:11:00.002+02:00

Happy birthday!!

2008-03-12T09:09:00.001+02:00

LOITS NOMINATED FOR AREEN´S CULTURE AWARD 2007

2008-03-12T08:57:00.001+02:00

Areen, the cultural appendix of Estonia´s biggest weekly newspaper Eesti Ekspress, has
a continuing tradition of issuing culture awards, and asks for public help in
determining this year´s recipient. The list of nominees includes the Nailboard Records
artist Loits. Voting is already on:

http://paber.ekspress.ee/kysitlus?Open&Camp=200802-AREEN

Loits "Must Album" - Northernmetal

2008-03-03T10:04:00.001+02:00

http://www.northernmetal.info/reviews/review_detail.php?id=265

World War II left large numbers of people homeless and far removed from their homeland. Millions of homes had been destroyed. Whole populations had been removed. The Soviets transported large numbers of people from the Baltic Republics to Siberia. During the Second World War in 1940 Soviet troops occupied Estonia annexing it to the Union of the Soviet Socialist Republics. However, in 1941 the Germans defeated the Soviet Army and occupied Estonia until 1944. During both events, Estonians were forced to take sides. With their third album, Must album, Estonian for ‘Black album', Loits are creating dark atmospheres that convey the fears and horrors of World War II. Loits pay homage to all departed and Estonian history.

People have lived in Estonia since the Stone Age. The Estonians worshipped their own gods and were one of the last European countries to convert to Christianity. Therefore it’s not hard to grasp that Loits started out as a typical pagan black metal band in 1996. However, the band has since its initial creation developed its sound into a more complex matter that cannot be easily categorized. Emaraud kicks off with sinister and droning riffs, creating doomy soundscapes that match the hauntingness of Norway’s Khold. Emaraud is a droning mid-tempo black beast filled with crushing and groovy riffs. About part way through the groovy brutality abates, leaving an almost industrial black metal section abrupt the buzzing guitars, and introduces avant-garde-like epic clean vocals in true Garm/Vortex fashion. Sinister melodies and spoken vocals keep on haunting the track until it ends.

What I find remarkable about this album, is the true variety of enchanting sounds. Loits are still staying true to their roots, which is quite evident in their way of incorporating mesmerizing keyboard sounds that evoke the epic feeling of human nature. Take Surmarestoran for instance, which begins with a short intro of highly melodic bass and accordion playing in addition to almost Gregorian sounding chants, before Lembetu’s grim vocals takes over followed by melodic doomy guitars with keyboard supporting the musical picture. There is no doubt that there are strands of black metal and rock n roll inspiration in this dark metal offering; nevertheless it supports the music perfectly and creates a very mystic, creepy and sorrowful dimension. I enjoyed this CD from the second it entered my CD-player and the music my ears, and it is definitely not the last time it will annoy my pop-loving neighbors.

Estonia finally regained its independence with the break-up of the USSR at the beginning of the 1990s. The independence was restored in 1991 and the last Soviet troops left in 1994. Loits represent the great Estonian metal scene that is about to captivate the World with their great outtake on heavy metal. Their instrumental track on Must album, Veealune Valss, is a tune that stands for pride, patriotism and self-awareness. Veealune Valss is unbelievably catchy and powerful and I literally can’t stop listening to it. Loits call their new style “militant flak n roll” as the new songs are strongly influenced by rock'n'roll music. Whatever one end up calling them, one can’t deny their unique approach on heavy metal. It’s like Khold meets In the Woods that meets old pagan music.

Score:
Production 10
Composition 9
Musicianship 8
Overall 9

2008-02-28T09:39:00.002+02:00

2008-02-13T21:55:00.002+02:00

R2 aastahitt 2007

2008-01-28T10:06:00.000+02:00

2007-12-05T14:18:00.001+02:00

2007-11-27T09:41:00.000+02:00

2007-11-16T10:54:00.000+02:00

2007-09-27T14:46:00.002+02:00

15 EEK
http://www.loits.org/store/main.php?cateID=9&prodID=25

Vampire Magazine

2007-08-22T13:02:00.001+02:00

LOITS (EST)
MUST ALBUM Nailboard Records
Written by Filip Dupont on Tuesday 21 August, 2007. Last updated on Tuesday 21 August, 2007

Big in Estonia and ready to subject the rest of the world! Loits' third full length, codename "Must Album", is made of the right artillery. Three years after "Vere Kutse Kohustab" Loits' militant flak 'n roll still stands and thereby they prove themselves releasing high standard albums each time again. Musically the band hasn't changed much throughout the years and some mixture of black metal and rock (listen to the old school hard rock riff in "Ei Kahetse Midagi") is what to expect here. For namedropping junkies a reference to Khold, but more varying and way more interesting, would make it all very clear. Lembetu's vocals do the trick here; from an excellent Master's Hammer alike scream he goes to a deep clean voice as in the magnificent "Suudelda Neidu". Overall the nine hymns of patriotism are up tempo based with a few faster and more black metal sounding songs like "Soomusronglase Silmis". Everything on "Must Album" (except the title and the song translations) is written in the Estonian language and Loits perfectly know how to capture the right atmosphere linking to the Second World War. Alongside the great artwork and retro pictures the lyrics from a great aspect of Loits' individuality in the (black) metal scene. They not only deal about the madness of the Great War, but more about live in general that time. With sufficient support from the label and hard old fashioned labor this can be the big break through for the six Estonians involved. Now start the European invasion and raid throughout the West! I'll be there, waiting in the frontline. "Must Album" is a must have!

http://www.vampire-magazine.com/article.php?aid=43802

Keskus

2007-07-26T15:36:00.001+02:00

MUST TUUR

2007-07-23T17:25:00.000+02:00

Loits @ HRL 2007, Vana - Vigala

2007-07-03T17:12:00.001+02:00

' Must album'

2007-06-24T22:02:00.000+02:00

Loits
Must album
(Nailboard)

Operatsioon Loits: kontsert kahurile ja soomusrongile

Metsatölli teatakse vast rohkem, aga just Loits andis eestikeelsele raskerokile uue näo ja hingamise. «Vere kutse kohustab» müristas nagu pikne oma raudsete riffide ja verise vokaaliga, see oli ennenägematu haardega kontseptalbum. Lugu rääkis Teisest maailmasõjast, bändi liikmed kandsid plaadiümbrise fotolavastusel leegionimeeste ja soomepoiste mundreid. Iial varem polnud kohalikul underground-metal’il nõnda palju oma rahvale öelda olnud ega olnud ta ka kunagi nii tõsiselt võetavalt kõlanud. Kuna kultuurisündmusele eelnes Lihula mälestussamba teisaldamine, kuulati plaati kaitsepolitseis mitu korda üle. Oli 2004. aasta sügis. Asjad alles hakkasid juhtuma.

Ja nüüd kerkib meie ette suurejooneline müravall pealkirjaga «Must album». Uuel plaadil näitab Loits, mida võib korda saata ansambel, kel on aju, musklid ning süda õige koha peal. Rämedakoeline, kuid peen helipilt, Celtic Frosti vaimus torkiv ning toorelt rulliv muusika toetub Lembetu õelale vapsikuhäälele, kitarristide tapvale turmtulele, trummipatarei jõhkrale kanonaadile ja hauatagustele süntesaatorisaundidele.

Ilmunud 4. juunil, Eesti lipu päeval, kannab seegi album tõsist sõnumit, mälestades neid, kes surid Eesti pinnal peetud XX sajandi sõdades. Kaeviku- ja soomusrongipoeesia kõrval leidub sissevaateid juuniküüditamise ja Saksa okupatsiooni aega, mundrikandjate asemel näeme piltidel tsiviilisikuid. Võimas tumedates toonides kantaat, mis haarab nappides ridades terveid saatusi, meenutab Mats Traadi «Harala elulugude» poeetilist maailma.

«Musta albumiga» jõuab Loits nii kõrgele tasemele, et jätkamine võib tulevikus osutuda kaelamurdvaks julgustükiks. Kuid mida suurem risk, seda kallim võit.

Mart Juur
*****

LOITS - Must album

2007-06-14T10:19:00.001+02:00

Arvustas Lauri Lukas.

Nailboard Records 2007

Must album — enamikule meenub seepeale plaat, millest alates Metallica sitaks läks. Metallicat ja Loitsu ei ühenda aga küll miski muu peale plaadi nime: Loits läheb nimelt järjest paremaks!

Nagu arvata, on tõesti tegu musta plaadiga, seda eriti teemade poolest: surm võimutseb igas loos. Mõni ehk ootas pärast eelmist ülimenukat kauamängivat “Vere kutse kohustab” veelgi karmimat saundi, Loits aga võttis kätte ja hakkas endaleiutatud flak’n’roll-stiili sügavuti uurima ja kinnistama. Ärge saage siiski valesti aru — teravus pole kusagile kadunud, kuulake kas või pala nimega “Ei kahetse midagi”.

Tavaliselt pannakse plaadi esimeseks looks hoogne loodetav menuhitt, et võimalik ostja poes pisteliselt kuulates kohe konksu otsa jääks. “Emaraud” (mida kuradit see peaks küll tähendama?) täidab ülesande 110-protsendiliselt. Tegelikult on plaadi algus tervenisti nii hoogne, et avapalaks sobinuks ükskõik milline esimesest viiest loost; eelkõige soojendab arvustaja südant “Soomusronglase silmis”. “Suudelda neidu” avab aga vokalist Lembetut hoopis uuest küljest. Ei saa mitte märkimata jätta puhast ja mõnusat, ehkki pisut kaledat kõla. See võib muidugi ka teadlik valik olla; kogu plaat on kale ka teemadelt.

Loitsu puhul oleks imelik, kui nad laulaks millestki muust kui Eesti ajaloost. Selgi korral ei tule juttu mitte mingitest tähtsündmustest, vaid tavalistest inimestest, kes elasid oma tavalist elu, kuni nad “vabastati” — enamasti ka elust. Eesti oludes ennenägematult ilusas karbis leidub ka kaardikomplekt, kus Loitsu liikmed kehastuvad kunagi elanud inimesteks. Nende elulugude üksikasjad oleks aga kui sõna sõnalt maha kirjutatud ikka väga suure osa praegu elavate eestlaste vanemate-vanavanemate isiklikest ajalugudest. Stiil on väljapeetud ja asjatundlik; sellist ehedat luitunud tooni need vanad fotod ongi. Ainus, mis arvustaja suunurka kergitas, olid siin-seal vilkuvad patsid — ma kahtlen, kas 1930. aastate möldritel-talunikel taolisi ikka leidus.

Ettetellijad said niigi kopsakale plaadile ja kleebistele-kaartidele lisaks ka plaadi “Mustad laulud”, kus leidub neli lisapala, fotoalbum, ja kaks filmi, millest üks kajastab plaadi ja fotolavastuse teostamise meeleolusid; teine on peiariks kehastanud M. Divine’i küllaltki naljakas monoloog. M. Divine on peaaegu ainuisikuliselt vastutav ka “Musta albumi” tekstide eest; paaris loos on haua tagant käe ulatanud Juhan Liiv.

Albumi hingekriipivamaks hetkeks osutub aga “Mustade laulude” viimane lugu “Roim Repelis”. Kiretul häälel loeb Lembetu pealtnägija meenutust kangelasliku Punaarmee poolt kordasaadetud inimsusevastasest kuriteost, massimõrvast Kadrinas, kus meid järjekordselt “vabastati”. Midagi pole unustatud, kedagi pole unustatud!

Mälestusõhtu pildivalik

2007-06-13T13:19:00.001+02:00

http://gallery.alkohol.ee/v/loitsmustalbum/
http://gallery.alkohol.ee/v/loitsmustalbum/hades/

EE Nädala album

2007-06-07T11:29:00.001+02:00

Loits "Must album"
(Nailboard Records)
Autor: Mart Kuldkepp (07.06.2007 01:31)

Emotsioonid vanaisa pildialbumist, kahur-metalli võtmes.

Tuntud sõnumibänd Loits midagi kergekäeliselt ei tee. Nii tekib arvustajal nende uut plaati kuulates kohe natuke muusikaülenegi küsimus, et mida siis seekord öelda tahetakse.

Seejuures võib juba vaikimisi lähtuda sellest, et Loitsu põhipublik ja -aines on ikka sama – eesti rahvus – ning see, mis neil öelda, on alati adresseeritud just nimelt eestlastele. Ka seekord.

“Musta albumi” juures oluline märksõna on bändi endagi poolt kasutatud “mälestamine”.

Mälestamine nähtusena on tihedalt seotud mäletamisega: mälestades tõstetakse eleegilises võtmes esile mingi osa (üldjuhul kollektiivsest) mälust. Loits on millegi sellisega muidugi kogu aeg tegelenud, kuid märgatav on rõhuasetuste muutumine.

Esikplaadil “Ei kahetse midagi” tuletati meelde eestlase mentaliteedi mütoloogilisi põhjakihistusi. “Vere kutse kohustab” tõi võrdlemisi kompromissitult tänapäeva Teise maailmasõja valusa temaatika, mida tolleaegsete Lihula sündmuste taustal lausa päevapoliitikast kasu lõikamiseks peeti. “Musta albumi” suhe oma publikuga (s.t eesti rahvusega) on aga jälle teistsugune, ühest küljest distantseeritum ja reflektiivsem, teisest aga totaalsem. Loitsu uus sõnum puudutab kõiki, kes oma juurtest endale aru annavad, olenemata sellest, kummal poolel vanaisa võitles, või kas üldse võitles.

Võib-olla ootuspärasema “tundmatu sõduri” asemel mälestab “Must album” hoopis “tundmatuid lihtsaid inimesi”, kelle (väljamõeldud) lugude kaudu kõnetatakse rahvuse ühismälu kõige otsesemas ja isiklikumas mõttes. Seda seetõttu, et oma perekonna ja suguvõsa saatustega, nn väikese ajalooga, on oma suhe ka neil, kes suure ajaloo mõju ei tunnetagi või on sellest võõrandunud. Niisiis on tegemist kontseptsioonialbumiga, mille ambitsiooniks isiklike ajaloopiltide esile manamise teel meile oma rahvusmälulist ühtekuuluvustunnet meelde tuletada.

Kui aga sõnumi tasandil ongi plaat hästi läbi mõeldud, siis muu teostus kannatab teatud meelevaldsuse all. Eleegiale kohaselt on plaat tempolt varasemast aeglasem, kasutatakse palju puhast vokaali jne, kuid üldiselt jääb siiski selgusetuks, miks neid lugusid just black metal’i (ok, flak’n’roll’i) võtmes jutustama peaks. Mõjuvaim on hoopis suuresti lõõtspillile üles ehitatud “Surmarestoran”. Tekib küsimus: kas poleks aeg Loitsult ka muusikaliselt suuremat radikaalsust nõuda? 8

http://www.ekspress.ee/viewdoc/8B0546A22EF5600CC22572F0004B026D

02.06.07

2007-05-18T08:19:00.000+02:00

EKM vinyl

2007-05-07T19:30:00.000+02:00

Must album - June 2007

2007-04-23T14:20:00.000+02:00

1. Emaraud
2. Soomusronglase silmis
3. Suudelda neidu
4. Kiri kaevikust
5. Ei kahetse midagi
6. Veealune valss
7. Peegli ees
8. Surmarestoran
9. Öölaul

2007 Finland

2007-04-20T19:34:00.000+02:00

Loits - Eesti auks - www.loits.org/store

2007-04-09T11:39:00.001+02:00

Loits - Aeg ärgata - www.loits.org/store

2007-04-09T11:38:00.000+02:00

Loitsu tuur 2006, 8.osa

2007-02-25T17:16:00.000+02:00

Loitsu tuur 2006, 7.osa

2007-02-19T22:26:00.000+02:00

Loitsu tuur 2006, 6.osa

2007-02-10T17:10:00.001+02:00

Loitsu tuur 2006, 5.osa

2007-02-05T20:02:00.001+02:00

Loitsu tuur 2006, 4.osa

2007-01-27T19:43:00.000+02:00

Loitsu tuur 2006, 3.osa

2007-01-23T17:47:00.001+02:00

Loitsu tuur 2006, 2.osa

2007-01-15T19:37:00.000+02:00

Loitsu tuur 2006, 1.osa

2007-01-11T12:31:00.000+02:00

Daamid ja härrad!
Teie armastatuim must pataljon Loits on taas kord sõjakirjasaatjate kaamerate vaatevälja jäänud. Need ringvaatekaadrid annavad ülevaate Loitsu invasioonist Portugali ja Iirimaale 2006. aasta kevadel. Ennastohverdavad lahingud, ennenägematud kangelasteod ja kirglikud armustseenid on vaid mõned veristest jalajälgedest, mida teie iidolid Euroopa pinnale jätsid. Kas Lembetu ja Atso abielluvad lõpuks? Kas Karje suudab oma intiimsaladust Karmo eest varjata? Kes on Divine tegelikult?... Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused Loitsu ringvaatekinopildist. Värsked rindeuudised igal nädalal

Loitsu tuuripäevik 2006 - Portugal - Iirimaa -

2007-01-10T15:49:00.000+02:00

Mantas
27. aprill 2006
kohalik aeg 15:26

Ansambli Loits ilusad poisid ja tüdrukud on juba pea kaks tundi Stanstedi lennujaamas lehanud (Londoni kesklinn asub umbes tunnise bussisõidu kaugusel).
Olgem ausad, poleks iial uskunud, et UK näeb välja nagu Liiva raudteejaama ümbrus. Seda muljet aitab mõneti pehmendada sakslastest nupumeeste kaval leiutis Jägermeister, mille vaatamata noorusele taipas kaasa võtta meie pere pisim, Markus.
Kohv maksab lennujaamas £ 2.-, 35g-ne müslibatoon £ 1.-
Head isu, koerakoonlased!
Meie lend Portugali väljub umbes 3 tunni pärast, mis iseenesest pole mingi uudis või asi. Murelikuks teeb hoopis see, et "tänu" Markuse ettenägelikkusele peatub mu silm aina sagedamini prinkidel tagumikel, mis kuuluvad nii õrnas eas tütarlastele kui ka küpsematele daamidele, kes ehk tõesti silmale valusad, kuid siiski kubemele mõnusad tunduvad.
Ega mai tahtki rohkem öölda. Tehke oma kallimale musu, ammustage endal ükskõik miuke koht ihust välja ja unistage oma sitases üürikas ilusast elust edasi! M.D.

Kaire

Ma olen haige! Jõhker nohu on ja palavik. Aga lennata oli vinge, rsk. Nagu tivolis :)
Nüüd me ootame u. 100 aastat lennujaamas Porto lendu.
Kurat! Ma ostsin nohurohtu ja 2 kohvi & kogu muusika maksis u. 200 EEK. Ses suhtes ma armastan Eestit! Nüüd me joome jäägrit ja teeme uue plaadi plaane!

Lembetu

Hommikul tervitas ärkajat magamatus. Portugalist saamata jäänud vastused ei lasknud magada. Mobiilne tänapäev päästis aga päeva ja hommikune kõne lõunamaa poistele tõi naeratuse näkku, mis ei ole lahkunud mu karvaselt lõustalt kuni antud hetkeni.
Side lõpp...

Mantas

Ahoi, hambabastardid!, MD (Marley Davidson) on korraks jälle eetris! Mõtsime siin isekeskis, et Loitsu video "Kodu" saab peagi järje. Teine osa saab nimeks "Võõrs", peaosas teile juba tuttav L.Embetu. Episoodides K.Arje, A.Tso, M.Arkus und MD.
Loodetavasti saame maha seriaaliga, mis jutustab hämmastavatest seiklustest kodus, võõrsil, jaamapeldikus, tööl, unes ja isegi bussis! Sündmused peaksid esialgsete plaanide kohaselt vaataja ees lahti hargnema peadpööritava aeglusega!
Selle seansi lõpetuseks tahaksin parafraseerida Contrat, lootes, et võin homme hommikul kütkestava neiu kaisus ärgata mõttega: "Võrgutas mind baskitar, sest mul oli basskitarr". Mihhail Die Schwein

Markus

Kell on saanud 16:05, kui lõpuks jõudis pliiats minu kätte. Sain oma esimese lennureisi kätte. Reisi ajal sõime Lembetuga paki iiriskomme ära ja üritasime ära tunda kohta kus me parasjagu olime. Hiiumaa tundus lennukist nii väike nagu kümne sendine. Kõik laabus 100 protsendiliselt. Inglismaal tegime väikese snäki ja istusime pingipeal. Ja me suutsime liitri meistrite poolt tehtud jäägrit ära juua kahe tunniga. Nüüd siis jälle lendama. Portosse. Enne kui lõpetan... Praegu esineb meile Mantas oma ohvitseride tantsuga.
Side lõpp.

Atso
19:30

Kõik oli ok, kuni üks Ryanairi paks inglise lehm mu Paiste taldrikukotti ei tahtnud lennukisse lasta. Lõpuks tarisime koti fragilisse ja öeldi see on sama lennuki peal :)
Otsustasin järgmine suvi langevarjuga hüpata kuna üleval tundub kõik ilusam kui all on - Filmisin just kaameraga salaja aknast ka värki, kuigi see on keelatud.

Kaire

Lennukis. Mantas ja Markus ostsid 1 liitrise viina ja maailma rämedaima viina pealeka - kokaakola.
Ise nad istuvad (Markus, Lemps ja Mantas) meie ees nagu kolm pühadepräänikut ja peksavad kohati nii seosetut, et ma ei kommenteeri. Mulle anti 1 coca koos viintsuga siia taha Atso kõrvale ja arvake ära kas on tore istuda ja juua kui vasakul istub täiskarsklasest trummar ja paremal kuldkellaga ärimees. Õige vastus on jah, sest ma ei kannataks vist kolme prääniku vadistamist oma palaviku ja fokin tatise ninaga välja. Tra kuidas nohu imeb!1,5h pärast oleme Portugalis. Buenos notšes.

Lembetu

Kannatuste kadalipp ei suutnud suunurki ja seda teist Nurka alla kiskuda ja siin lennukis vist lekibki nitrous kuskil...
Vana hea pühapea välgutab kelmikalt oma nuppu kilekotist...

Mantas

Oi blää, poisid-preilid, kui te vaid teaksite, et lendame Pouinge 737-800 pardal! A samas, kui te seda ka aimasite, siis see teid suurt ei aita. Olen isegi abitu!
Mu armsad lugejad ( ja perssepugejad) paraku ei suuda mu käsi hetkel kauem sulge mööda pärgamendi krobelist pinda kangutada, kuna va hää retsept - õhk 20 ; vesi 19 ; viin 40 on oma ülesannete kõrgusel olnud.
Meessoost lugeja rõõmuks võin mainida, et himu rüvedate lihalike rõõmude järele võtab järjest pöörasemaid tuure. Kaunima (ehk siis maailma-kõige-ilusamate tüdrukute) sugupoole kohutavaks meelehärmiks ( aga miks mitte ka märgade unelmate piitsutamiseks??) tuleb tõe huvides mainida, et teie oletegi maakera kõige ihaldusväärsemad, kuna pruunide silmade ja pahelise välimusega kaasnevad enamasti kohutav raamistik ning über-sex-objekt-sterva. Nihujaa! M.D

Markus

Ümberringi tiirlemas tuul ja pilved jälle lennukis ja teel Portosse, tegeleme juba hoogsasti remondiga (muidugi peade) Tekibki tunne nagu oleks maailmaparandaja. Natuke sai parandatud Inglismaal väike remont Portugalis ja lõplik lihv ehk kappremont saab ilmselt tehtud Iirimaal. Raske amet valitud! Muuseas Muru Mantas muutus juba nii tiiraseks, et lubas minuga õhtul jageleda, kui ta kauneid näkke kusagilt vaiba peale ei saa. Mis muud kui Muu!

Kaire

Maandume " kõrv on lukus ja taba on ees, sisse ei pääse mitte ükski mees, seepärast sinagi teada ei või, kes seal kõrva see pilli lõi!
Aga mu kõrvad on tõesti elulukus, pole sellist kogemust varem olnud " vastik.

Kaire
28.aprill 2006
11:36 Barroselos

Resideerime paradiisis. Linnud lõõritavad, palmid kasvavad, lilled õitsevad, päike kütab, tuul paitab, mäed sinavad, mehed passivad, sisalikud sibavad, kohalikud räägivad tundmatus keeles, Tadas sõnumineerib (100 sõnumit), ah ma ei aja teid kadedamaks.
Maapealne paradiis on FLACK'N'ROLL!

Mantas

Lisaksin eelnevale ühe pisikese mõttekese. Nimelt kasvavad meie öömajaks oleva villa aias apelsinid ja sidrunid ja igasugu tundmatud taimed; kõik õitseb ja linnud vidistavad nagu hullud. Ühesõnaga - kõik on jumalast perses!
Üks daam läks praegu hoovil asuvasse duširuum- peldikussse ja unistasin, et kohe kõlab sealt kohutav peerumürts. Aga võta näpust!
Ilusaladuste rubriigis räägime täna Ahtost ja valgest aiamööblist. Nimelt, kui Ahto särgi seljast võttis, ilmnes hämmastav fakt, et VALGE AIATOOL ON AHTOST PRUUNIM! Vat siis. Ei oskagi meedikuna seda juhtumit kuidagi kommenteerida. Lihtsalt kuidagi tühi tunne jäi hinge.

Lembetu

Panin telefoni laadima õndsa teadmisega, et saan veel umbes miljon sõnumit Leedu Tadaselt.
Barroselos on märkimisväärselt märkimisväärne. Kui päike lagipähe paistab, siis tuleb selliseid lauseid nagu...igasugu teisigi. See vööde ei ole kuigi paras peaksin mainima.
Ahja mul käib siin väike Rautakanki on the road. Rästik ümber maakera vms. Hetkel mõtlen kas võtta poiss Iirimaale kaasavõi jah.

"Päikesepiste laul"

BOOK YOUR BED BEFORE YOU GO!

Viisil: "Taadil tare künka peal"

Mantas

Mõne sõnaga siis ka keeleprobleemidest, mis meid siinsetes toitlustusettevõtetes tabanud on. Nimelt ei räägi keskmine vanema geneka portugallane peale emakeele ühtegi muud keelt. Paraku ei aita meid ka minu perfektne espanol. Näiteks hetk tagasi üritasin ühele šarmantsele vanakesele oma võileiva ja joogi eest maksta, kuid selle asemel, et raha vastu võtta, ulatas elatanud teenindaja mulle sinepi.
Aga mida ma nüüd sellega öelda üritasin, jääb esialgu mulle endalegi mõistatuseks.

Käisime äsja jõe ääres. Ja sees! Õudne külm vesi oli, kuid parata pold midagi, tuli leppida. Ahto oli hea poiss ja näppas kiriku ees kasvavalt puult mandariini. Peab ütlema, et poes müüdavad mekivad tunduvalt paremini.
Ahtost veel niipalju, et tema telefon võttis äsja vastu 24 sms-i Tadaselt.
Niipalju veel Ahtost, et meie öömajas ootavad teda kampsun ja jope, mis viitavad tema ääretule ettenägelikkusele.
30-kraadises kuumuses on talveriietus puhas feng-shui!
Atso on haige ja kõrvaltoas (telgis) lamab, põrandal on hari ja Karjel pole aluspükse jalas!!

Kallis päevik, luba mul veel ühte asja pihtida. Olen elanud nurjatut elu, mis täidetud mõõdutundetu alkoholipruukimisega ja amüsantsete episoodidega juhuslike naistega. Hea päevik, anna mulle mu jõledad teod andeks, muidu ma rebin su puruks ja panen põlema. Pärast on mul parem naerda, kuigi ma ei teagi miks. Lihtsalt nii on juba kujunenud, et kes pärast sel parem.

Lembetu

Nagu kuulsite on mandariinid siin mannetud. Magusad mandariinid ootavad teid Tallinna Kaubamajas. Ühe näpatud jumalavilja järgi põhjapanevaid järeldusi teha on muidugi...tavaline.
Igatahes niipalju coca-coltsi pole ma ilma viskita ammu juba joonud.

Mantas

Päike on tänase päevaga meie kallal hoolega toimetanud ja muutused on silmaga nähtavad. Igatahes kusagil eespool mainitud aiamööbel peab nüüd Ahto ees silmad peast häbenema.

Mantas
29.aprill 2006
pizzeerias "Big Mannu's"

Atso on ikka haige ja jäi ööbimispaika kuna ülejäänud loitsud valmistuvad mägedesse minekuks. Abiks on õlled, veinid ja kontserdil kohatud kaks eestlast, kes elavad Portos. Või Ahtos. Või Tatar Jan. (Eestis tuntud Kaera-Jaanina)
Eilne live oli ülikõva, nagu meile tavaks. Kolm bändi enne meid (Eesti raskeroki sõbrale tuttav Verine Allkiri teiste seas) olid kõrvale valusad ja silmale jäledad, isegi keevavereline lõunamaa inimene hoidus lavaservast aupaklikusse kaugusse ja paremal juhul vaid plaksutas lugude vahele. See-eest Loits ronis lavale ja lihtsalt nipsutas näppu, nii et pööbel ulgus ekstaasis. Veits tumestas isiklikku rahulolu mu kannel, mis ei teinud piuksugi, sest oli vaikne! Ja rikkis!!! Ja mu käsi läks nii metsikult krampi, et ilgelt raske oli mängida!!!!

Lembetu

Portugal - üllatuste maa. Vist esimest korda Loitsu ajaloo ümises publik meloodiaid kaasa. Võimas tunne. Juba päeval esinemisplatsil askeldades astus ligi Päär Päärelson (Def Räädu) portugallasest kaksikvend ja küsis, mis bändist olen. Kuuldes sõna Loits ümises ta kohe ühe meie loo tunnusmeloodiat...
"Kaks õlut üks vein ja üks viin" - valem vist viib meid mägedesse varsti. :)

Markus
29.aprill
13:00 kohaliku järgi muidugi

Eilne päev oli kohutavalt pikk täis ootamist millal me lavale ükskord saame.
Vaadates bände kes enne meid.

Kaire
30.aprill 2006
kell: palju

Mägedesse me ei jõudnudki. Täna sõidame Viana do Castellosse rongiga ja üritame sealt auto rentida. Mantas jäi haigeks! Nad jäid Atsoga häärberisse endid ravima.
Sooja on 30 kraadi. Siestad on siis au sees. Lõunal on võimatu poodi saada - kõik magavad. Oleme Ahtoga ära põlenud aga rõõmsad. Eile jõime ära 10L veini. 1 pudel 5L kukkus otse poe ees puruks, aga saime uue kohe TASUTA asemele. Kuu oli öösel taevas täiesti teistsugune (nagu U)
Mehed kannavad siin roosasid särke.

Lembetu

Vein on siin põhjamaapoegade jaoks liiga odav. Mälestused eilsest õhtust pehmelt öeldes lünklikud. Mälus Lemps on igatahes orgunnar graps ruudus. Sain sõpsidest aestidele tasuta festari piletitd ja Tadase müügiletile valguse. Hiljem olime herr Mantasega üksteise otsas keset autoteed maganud, viimane kannatas jälle marutõve käes ja mu keha on koledasti katki.
Mis aga kõige rohkem muret teeb on perse. Nagu 100 mustlaste hobust oleks mind vägistand...
Ahjaa fanta on siin nagu apelsini mahl, isegi viljaliha on sees.

Kaire
30.aprill 2006
pühapäev, viimane õhtu Barroselases

Istume Markusega festariplatsi äärses välikohvikus ja puhkame päevast väsitatud jalgu. Viana do Castello oli maaliline linnake ookeani kaldal. Võtsime linnalt niipalju kui aeg lubas. Külastasime kindlust, puhkasime sitases rannas (mis tegelikult oli küll kanali äärne plats ja vesi nii külm, et ainult lapsed suutsid supelda) Portugali suveniir number 1 (um) on kukk, legend mis sellest pajatab on aga liiga pikk..
Festari toidud olid mitmekesised:1.päev- ühepajatoit, 2. päev - makaronid kanaga ja 3.päev - oad liha ja riisiga.
Tänane õhtu on täitsa külm.
Tadas müüs meile Loitsu märke :D

Markus

Tuleks sis tänane mõttelõng lahti arutada. Hommikul seadsime sammud Viana do Castellosse (otsetõlge: tee lossini), kuhu kaasa ei saanud tulla Mantas ja Atso, kuna salapärane lõunamaine tõbi oli murdnud tervise. Palju imestust oli selles paradiisilinnas, sest kõik oli puhas kuld - isegi mereääres oleva naisterahva kuju rinnad :)
Käisime rannas, kuhu me muidugi ujuma ei läinud vaid elusaid kalu ja surnud õuna.
Kas pole imelik see elu.
Kuna täna on kolmas festivalipäev, siis kõvemad bändid veel tulekul. Kohe varsti Bolt Throwerit vaatama.
Btw. Caralho means munn.

Lembetu

Talverniire ei leidnud, aga suveniiride poed olid lahedad. Rahvariideid täis ja muud mõnusat rahvuslikku kama laeni täis. Matrioskade asemel laiutasid lettidel kuked.
Viana do Castellos valmistuti 1.mai pidustusteks. Majadele kinnitati lillepärgi ja raekoja platsil laulis Argentiina Turner. Ilus linn oli...

Kaire
01.mai 2006
18:45, Porto
Ahoi päevik!
Atlandi ookean nähtud!
Palju tuult vähe laineid.
Ma ei oska!

Mantas

Aiguseraisk on täna veits lahkem, saab oma valutavaid konte mööda Porto tänavaid vedada. Ookeani äärde sõitsime antiikse riidekapiga, mis osutus trammiks! Võtab sõnatuks, raisk! Kapp, mis on oopistükkis tramm!! Kas tõesti mõistust mul vaid gramm, või pea sees vohab majavamm? Seitse patja, neli tekki, CD-pleier, Manowar...

Lembetu

Portugali päike pole olnud mu näole armuline. Näen välja nagu oleks näoli fritüüri komistanud ja kurat üksikud tont teab miks tekkinud suuremad valged piskvinnid mu lõustal loovad üsna veenva kärbseseeneimago. Samas on Porto vinge ja keha kuivama ning hing igavlema ei pea. Hetkel on siin pime ja linn elab vaikselt oma elu. Istume nn. Metalbaaris, kus vanemad napsised daamid lahkelt meile kehaleotist müüvad. Portost on pärit portvein ja ka see sai ära "proovitud" ja kindlasti saab ka tulevikus veel "proovida", aga see pole minu mokka mööda märjuke. Kolm päeva lastakse viinamarjaveini käia ja siis killitakse brändiga käärimisprotsess.
Ahjaaaa...õhtud on läinud siin külmaks ja mu feng-shui kamsa ja jopi on nagu lusikas pangus.
Porto raekoja taga on lõbumajade piirkond ja kurvakuju rüütlitele nagu meie on jõe ääres peopiirkond. Käegalöömise meeleolu pole siiski peale tulnud.

Kaire

Ostsin endale ilusa kee. Praegu joome jõekaldal. Fantastiline vaade! Olen õnnelik!
Obrigado Loits. Ahto on nokast nikastanud. Nägime sitakalu. Nod on säänsed, kes kogunevad parves kanali suudmesse, kust jookseb jõkke linna sitt ja õgivad fekaale.
Neid on seal koos must miljon. Atso ja Mantas, halvatud sõdurid, jäid magama.
Peopiirkond ( noh teate küll) on täna välja surnud. Ahto nägi jõejobust. Elle ja Õlle Kull.

Mantas
02.mai 2006

Täna siis viimast päeva Portos (homme Athos), omme viib aeroplaan meid Dublinisse.
Käisime plaadipoes, kust hankisin kaks puuduolevat Pixiesi plaati, Pärast seda tahtsime minna mingisse gootikauplusse, kuid see polnud avatud, kuna oli kinni.(sõime hoopis koolend jänest kõrval asuvas einelas). Kõhud täis seadsime sammud muuseum-kirikusse, kus oli keldritäis inimluid ilmarahvale väljanäitusele pandud. Pärast sellist kosutust läksid Karje, Atso ning Ahto turismireisile paadiga, mis neid umbes tunnikese kohaliku sitajõe lainetel loksutas (hetkel on see trio Calemi -nimelises veinikeldris ekskursioonil)
Eilsest meenus praegu see, et Papa Carlol oli peale puust sohipoja Puratiino veel teinegi "saladus" - želatiinipoiss Želatiino.
Ilm on muidu väga vinge, kuid "tänu" valjule ookeani tuulele on minul ikka külm, mis viitab sellele, et olen jätkuvalt haige.
Muide kukesaladus on lühidalt järgmine.
Kunagi ilgelt ammu oldi mingi pööbli arvates tubli mees mingis värgis süüdi mõistetud. Ja vaatamata oma süütuse vandumisele, löödigi ta lihtviisil kasti ära. Tema viimased sõnad olid umbes sihukesed, et no nihujiaa, kui te mu nüüd ära tapate, siis see laual olev surnud kukk hakkab kirema. Löödud mees maha ja vahi kukke - hakanudki laulma! Sest ajast ongi kukk iga portugallase iidol.
Istume Markusega jõekaldal ja meie ees on mingid pisikesed purjekad veinivaatidega. Lähima küna pardal olevaid tünnides on vein nimega "Cockburn's". Ilus kuid samas ka jalaga munadesse saamise tunnet tekitav nimi!
Praegu läks meist mööda lõõtspilliga papi, kellele me kahepeale sitaks pappi andsime. Aga noh, mis siin imestada, eestlane on ju rikas!
Eilsest meenus teinegi näiliselt tähtsusetu mõttelend. Päeval kirjutatakse päevikut, öösel aga öevikut! Öösel laulab ööbik, ent päeval pääbik. Ja kohalikus pedebaaris etendub lähiajal hämmastav spektaakel "Gaystriptiis versus ilusad poisid vannis"!!!
Kortsmoonikuga vanamees kammis praegu selja taga "Kalinkat" ja meie ekskursandid naasid. Aamen!

Kaire
03 mai 2006
11:30 Porto aeroporto

Eile külastasime kohalikku jõge. Sõitsime kruiisipaadiga mööda kanalit ookeanini ja hiljem tehti meile Calemis veinituur. See oli väga huvitav. Saan nüüd öelda, et olen seisnud veinivaadi ääres, kus sees 50 000 liitrit veini. Portveini! Maitsesime erinevaid brände ja mulle maitses poolmagus valge ja 5 aastane punane. 10 aastane punane tundus kangem, kuigi tegelikult on kõikide portveinide kangus 20 kraadi. Porto on imeilus linn. Vaated on niisutavad. Hea jalgade trenn, kuna pidevalt väga kõrged tõusud ja langused. Portos elab 1 500 000 inimest ja kujutage pilti, seal puudub takso kuhu mahuks rohkem kui 4 inimest. Kui sõitsime laevaga mööda kanalit tekkis olukordi, kus ilm oli nii külm, et isegi jope ei aidanud ja pidi kajutisse sooja minema - samas 5 min. hiljem oli palav nagu põrgus.
Portugalist mentoolsuitsu naljalt ei saa!
Nüüd Dublinisse. Hüvasti paradiis Porto!
-- --
Saabusime Dublini lennujaama plaanitust 25 min. varem. Ilm on siin pilves, niiske ja üsna jahe. Inimesed on nagu inglise seriaalidest välja jalutanud. Loits on kaine ja äraootava ilmega. Meie host Lorna peaks saabuma10 minuti pärast.

Lembetu

Hommikul peeglisse vaadates pidin taas kohkuma. Sealt vaatas vastu ürgvana praguline õlimaal, millel oli kujutatud...mind. Huhh ...veritsevad praod ja liistakatena kooruv nahk ei ole lõbusaim vaatepilt...eriti kui sul on veel nohu. Tegelikult on näha juba paranemismärke. Portost Dublinisse lendas lennuk kuidagi väga kiiresti. Üritasin magada, aga ei leidnud mõnusat asendit lennukis. Samas tundis poiss end lennukis nagu omas kodus ning magas mu kõrval pea terve lennu. Ootame nüüd ärevusega mida Iirimaal meile pakkuda on...

Mantas
04.mai 2006

Passime Dublinis hostelis, mille nimi võiks vabalt olla Kloorihaisune-Ja-Hallitav-Peldik-Kus-Käterätt-Ning-Pesupulber -Lihtsalt-Ei - Ole.
Eile õhtul tegime tutvust klassikalise iiri köögiga, mis on siinse kreeklase poolt pakutav kebab ja aegunud keeks. Õhtul olime supervinges pubis, kus õll üle hulga aja taas pooleliitrine ja õnneks ka ilgelt kallis.
Täna ostsime kokku iiripäraseid kingitusi, muu seas püksid Atsole ja sitapoti Mantasele. Millegipärast ei taha keegi eriti oma rahakoti peal enam pubis hängida, kuigi viiekas õlle peaks ju jõukale eestlasele taskukohane olema.
Ah-jaa, täna suveniiride eest makstes sattusin järgmisse vestlusse müüjaga:
Müüja: Kust te pärit olete?
Mina: Eesti NSV-st, armuline proua?
Müüja: Ah tulite siia tööle?
Mina: Mida te endale lubate! Nõukogude turistina võime lubada endale lihtsat puhkust kõikjal maailmas ; ka teie kaunisse linna võimaldas meil tulla Inturist ning vääriline töötasu ühes tuusikuga!
Müüja: Nii et siis puhkusereis?
Mina: Muidugi!
Müüja: Ahah
Mina: Mis "ahah", davai paki mu asjad käbe ära, mul on kiire!

Lembetu

Kliima on siin kodune ja linnud laulavad peaaegu, et eesti keeles.
Samas on mõtted ikka veel Portugalis. Esmamuljete kohta kehitasin vaid õlgu. Korraldajale ei jäänud sellest vist hea maik suhu...
Ahja. Kohe kui lennujaamas Lornat kohtasime saime kurva uudise, et Corki kontsert võib ära jääda ja nii see vist nüüd lähebki. Absurdne on selle ärajäämise põhjus. Nimelt kuulutas foorumites Lorna kontserdi välja ja klubi omanik sai pahaseks, et miks just tema seda tegi. Korraldaja ei teadnud, et Lorna on ka kontserdiga seotud. Nõnda tekkis tühjast tüli, pasa pärast pahandusi, kuse pärast kanget kaklust ja meil veel üks vaba päev.
Linna pealt tagasi! Peab tõdema, et suveniire oskavad iirlased teha. Liiklus meenutab siin aga üsna Tagurpidi Antslat. Harjumatu. Ja no üle tee minnakse peamiselt ikka punase tule alt. Rohelise mehikese hirm on vist nii suur...

Mantas

Kell on umbes 23. Nooremate põlvkondade loitsud läksid mingisse hevibaari, vanad ja soliidsed Atso ja Mantas jäid lõpuni väljapeetuiks ning nagu aristokraadile kohane, kobivad kohe magama. Enne sai kahe suupoolega näost sisse aetud Markuse sokulaadisid, sest miks näsida enda omi, kui on teada, et varastatud kraam maitseb paremini.
Meiega jagavad tuba kaks Austraalia tsikki, kes läksid ka välja lantima. Ülejäänud elanikud meie lukshotellis on peamiselt poolakad, nii mehed kui naised. Peldikus olid igatahes juba jalajäljed prill-laual. Kurva!

Täna külastasime ka Iiri Rahvuslikku (või riiklikku?) Arheoloogia-muuseumi, mis oli väga vinge. Ainult et vitriinides polnud peale paari kuldehte midagi vaadata. Tavaline rämps: mingid kivid, rauajurakad, kondid ja kaltsud. Ei saanud täpselt aru, kas olid vitriinid lihtsalt koristamata või pidimegi me seda prahti imestusega vaatama. Kui nii võtta, siis võiks ju isegi hakata Lasnamäel prügišahti juures ekskursioone vastu võtma. Et - näete, need on kellegi katkised sokid; siin, palun väga, näeme hallitanud saiakannikat; juhin teie tähelepanu sellele kaunile plastikaatkoti sangale seal vasemal... Õnn, et selle mustuse nägemise eest veel maksma ei pidanud, sest eesti turisti kõrvades vilistab külm tuul, kui peab käe taskusse kopika järele ajama. - Mida? Mis pilet? Ah kui kahju, no tõesti, mitte midagi ei kuule...Ilmaaegu kõnetate mind, olen kurt...- Vaat sellised te-oma meelest töökas ja haritud laulurahvas - olete! Paku teile kuraditele tasuta koerasitta, te võtaksite selle ahnelt vastu, teadmata, mida sellega teha. Aga palu teilt paari kopikat, et Loitsu trubaduurid võiks peenemas restoranis einestada ning normaalses sviidis ööbida, siis on jutt: " no raiu või tükkideks, ilgelt tahaks tasuta uut plaati saada, aga pappi pole" Samal ajal peidab särgivarrukas Rolexit ja taskus krabiseb midagi reetlikult. "Ah see või? See on...niisama üks krabiseja." Ja just see sama krabiseja (kui ta sind häirib) toogi alati mee kätte, meile teeb see väike krõpsumine ja kõlin vaid rõõmu. Ausalt, no kumma sa ise valiksid, kas kloorihaisuse hosteli või viietärnika? Ühesõnaga, pane papp vanasse kohta; kui Tallinna jõuame, tahaks, et ei pea sellest enam rääkima.

Lembetu
05 mai 2006

Istume iirimaa vanimas pubis "The Brazen Head" ja leotame oma parkunud huuli maitsva humalalimpsiga. Dublin on päikesepaisteline ja tänu Mairtinile avab oma salajasi ning kohati hingematvalt ilusaid külgi. Külastasime "The book of Kells" ja "Dublinia" nimelisi muuseume ning mõnda kirikut. Lõpuks viidi meid ühe keldri taha ja näidati kivikuhja ning öeldi, et see ongi vanalinn. Huvitav mitut kivihunnikut me täna veel külastame.

Mantas

Ää-ää-hhh...Et siis jälle muuseumid. Kilodega kõntsa ja kamaluga kõikvõimalikku vana risu. Jah, peab veel kord kurvalt tõdema, et Dublinis pole turistil midagi vaadata. Kõik on nii igav ja mõttetu. Jah, ilgelt kole! Kohe paha tuju tuleb peale. Iiri "kultuur" imeb, pangu ennast põlema!
Aga vat eestlased on tublid, laulurahvas ja puha. Kiikingu ja naisekandmise maailmarekordid on meie nimel; meil on Arvo Pärt ja Jaan Kross ja Kiku ja Tallinna vanalinn ja iidne kultuur ja metsad ja maailma ilusaimad naised ja tiigrihüpe ja üldse. Mõnikord lausa imestan, kuidas teised maailma rahvad meie kõrval üldse püsima on jäänud!

Lembetu

1198 ß arvake ära, mis number see on. Vihje eespool. Auhinnaks jalgsimatk Neerutisse.
Oh päevik, ole vana alkohooliku vastu armuline. Eilne tipsutamine päädis totra tantsu ja poolakate poolt kokku keeratud mürgi joomisega. See sitt on rangelt keelatud isegi Poolas. Jube kange (väidetavalt 80%) ja ääretult sita maitsega aga see eest teeb inimese mõnusalt lolliks. Õnneks pole hetkel surmapohmakat, aga ma lohutan ennast teadmisega, et küll see üsna pea ka tuleb.
Mairtiniga koos istudes sa isegi plastiliin ära proovitud. Ei saa ka mainimata jätta, et eila pakkus Dublin mulle unustamatu mälestuse. Maailma vanima baari peldikus tervitas mind suur täislastis vanainimese mähe, mis mõnuga poti kõrval laiutas ja vana hea kirp hoidis mu tuju üleval sellega, et tegi kerget trenni poti ühelt äärelt teisele hüppamisega. Peale katku muuseumi külastamist armsaks saanud kena loomake jääb mulle kindlasti kauaks südamelähedaseks.
Kurat ja ei saa mainimata jätta, et kuigi eilne Corki kontsert ära jäi tegime me siiski kena tantsuetenduse siin koos Matuga, mis ka kenasti üles filmiti. Korraldaja palus meie kelmikat tantsu ka kontserdil korrata...

Kaire

Teate ju seda kuulsat eesti rahvuspilli fagotti? Inglise keeles fagotti mängima siis - blowing fagots.
Tegelikult pean ma hoopis saladuskatet kergitama ja teile Loitsu suurima saladuse avaldama. Märkimisväärne on see, et me ise taipasime olukorra tõsidust alles eile õdakul, kui Mairtin meile küsiva näoga otsa vaatas.
Asjakallale.
Loitsu tegelik nimi on LITS ja see O täht nimes sümboliseerib suurt ja ümmargust auku. Selline paljastus teile ja kergendus meile, et saime viimaks ometi aru, kus on Kati karu.

Lembetu

Meie Cockburn's naljadele vastas Mairtin imestusega, et mida te ilgute, ise joote õllesid millede nimeks Suck You ja Ale Cock

Mantas
08.mai 2006
kell 23:05
Dublini lennujaamas oodates

Ongi meie viimane tunnike Iirimaa pinnal ja hinges on siuke kuidagi täitsa harilik tunne. Une-Mati on vist juba natuke silma onanud, sest jube väss on peal. Pole ka ime, kuna täna näidati meile ka seda "postkaardi" Iirimaad, kaljud ja värgid ju nõu.
Sõitsime rongiga kohta nimega Howth, mis oli väike kena asula sadama ja miljoni restoraniga. Sõime kuulsat praekala friikardulasega, portsjon oli jõhkralt suur. Kala oli aga tursk! Kõhud kenasti punnis, turnisime mööda kaljusid, ajasime silmad iga asja peale nagu kord ja kohus punni, ohhetasime & ahhetasime ning lõime imestusest vanamuti moodi käsi kokku. Nendel kenadel matkaradadel kohtasime tohutult poolakaid (neid olla Iirimaal kõvasti üle 200 000) ja vähem venkusid. Aga isegi ühe venelase kuulmine võõral maal tekitab südames kirjeldamatult koduse tunde. Ah, tõ blin, dajoš! Muide Atso kaasas ei käinud, sest talle meeldib põhiliselt magada.
Seejärel pakkisime asjad ning sõitsime taksoga siia, lennukasse. Teel juhtus väike viperus ehk peenemalt öeldes vahejuhtum, mille pikemalt peatuda ei tahaks, kuna ei mäleta midagi. Uduselt meenub taksojuhi must käsi, mis mu põlvel midagi kohmitses...
Eilne kontsert oli kohaliku skene eripärasid arvestades (müüdi mingised 90 piletit) jumalast ok. Jälle kuulsime kuidas publikum "Vanade leegionäride laulu" kaasa huilgas. Kohaletulnud eestlased (kümne ringis) röökisid, et teeksime "Metsavendade laulu", aga me ei teinud. Oh, jah mis seal rääkidagi! Kui lõpetasime, pidi rahvas maja ära lammutama skandeerides "we want more, we want more". Noh tegime neile siis ühe numbri veel. Aga julm solvumine jäi ka hinge, kõrvus kumiseb siiani see "me tahame Moori." Enamus kindlasti ei tea, aga härra Moor oli kuni eilse õhtuni meie väga hea sõber ja kamraad, kes inglisekeelsetes maades näib ülipopulaarne olevat. Veel kord suur tänu sulle, nn "sõber"!

Lühidalt näeks meie iirimaa-reisi bilanss välja järgmine:
+ kontsert oli hea
+ Markus sai pruudi
+ nägime ja tundsime igasugust Iirimaad

- kontserdi keeras Moor persse
- Markus sai pruudi
- Iiri köök

Ütleks teiel omalt poolt midagi ilusat lõpetuseks...Midagi ilusat lõpetuseks!

Markus
08 mai 2006
kell 23:45

Oleme istunud iirimaa lennujaamas pea 2 tundi ja aega veel lennuni tunnike. Tundub nagu oleks kümne päeva reisiväsimus korraga õlgadele langenud, mitte vastupidi. Ainuke asi millest on hetkel hea mõelda, et kuueka pärast ootab mind ja ilmselt ka teisi vastikult, inetult, rõvedalt pehme voodi. Kahjuks ei saa ma omi mõtteid hetkel eriti koondada, kuna härra Mantas sügeleb kõrvalpingil, aga jah lühidalt Iirimaast: kontsert oli super, supp oli kuum, naised olid kenad ja mehed lausa tülgastavad. Head reisi päevik!

Loitsu tuuripäevik (tsenseerimata) sügis 2003

2006-12-01T16:28:00.000+02:00

25. september

GATES
Tere päevik! Pole ammu näinud! Oleme Tadase kodus ja joome/suitsetame. Kell on pool kaks ja varsti hakkab buss liikuma Poola!

MANTAS
Minu hommik algas õuduste jadaga: sõidust siia ei mäleta sittagi, pass ja rahakott olid kadunud ja püksiperse on Minttust kivikõva. Pohmakas annab ka endast märku.

LEMBETU
Nagu herr M. juba üts, kõik kadus ja nüüd õnnetuseks tulid asjad meie juurde tagasi. kogu kaasavõetud alko on otsas. esimene Minttu pidas vastu ainult paar kilti, aga ikke oleme rõõmsad ja tai poh kui me hoogu tagasi võtame! Euroopa värise! Kohandame selle kolka nimega Euroopa oma (ona) käe järgi!

DRACONIC
Täiesti oma maailmas hõljun. Kuulan Ulveri "Lykantrophenit" (or something)! Ilus on olla, varsti Berliini poole... ... Ok...

KARJE
Eilsest sõidust on tugevad mälulüngad. Palju asju on vahepeal juhtunud, millest pole kuulnudki. Tadase ja Ugniuse pool istumine masendab, aga varsti hakkab sõit peale. Soomlased ei olegi nii hirmsad kui kartsin... Köha vaevab - oh mind tuberkuloosi-, veel parem sarsihaiget.

ATSO
Eilne pussyjuht oli elus sugutipea. Muidu on kõik stabiilne.

GATES
Esimene "Robert" - Vilnius 15.40.

LEMBETU
Järgmine Minttu on juba loosis ja pojat kännissä. Hüva, nüüd saame Vilniusest välja. Gates küsis, miks Poola on nii pikk ja Markku vastas teate küll kuidas. Minttu teeb! Aga mida, seda kuuleme alles homme!

KARJE
Tuuribuss on väga hea ja kuna ühe bändiga saame alles Berliinis kokku, siis on praegu ruumi laiutada (Salacious Gods). Poola tee saab kindlasti väsitav olema, aga alkohol aitab!!!

19.10
LEMBETU
Ja nüüd siis Poola. Ja juba slaavlased ülbavad ja mina ja Drax räägime panemisest. Ja Karje ütleb, et kogu mu jutt on aint egotripp, aga ei ole ju. Tõestage vastupidist!!! Kuda küll saame hakkama ilma vanainimeseasjata kõik need kolm nädalat. Ahoi ja piraki!!!

DRACONIC
Gates on munn! (ise käskis kirjutada!) Aga tegelt ostis ta jäägermeistrit ja mina muidugi ei ostnud, sest teiste oma maitseb ka hea! Ja siis pistsin sõrmed bussijuhi keeva kohvi sisse - yam!

MANTAS
Mul nagu polegi midagi lisada. Oleme jõudnud reeturliku Poola pinnale, osa kaadrist hakkab jälle jokki jääma. Mina nende seas pole!

KARJE
Sõime kartulipüreed, makarone, suppe jne. Nüüd on kõht täis. Bussis haiseb midagi nagu mädaneksid...

26. september

LEMBETU
Nii, hommik Poolas. Gates on kui väljapasandatud õunamoos ja egas minagi parem ole. Jääger tegi jälle. Kuulsin, et mu kõrval hetkel köhiv ja nina löristav härra oli eila sommidega rebimistehnikas suhelnud. Jah, nüüd ärkavad kõik. Aestid olid taas esimesed ärkajad...

MANTAS
Õuduste öö lõppes. Oleme mingis vastikus rekkameeste söögikohas, kuradi külm on. Peagi jõuame Reichi. Good bye, mongoloids.

GATES
Õuduste unenägu algab peagi. Oleme Poolas ja sain kaks õlut suure surmaga.

LEMBETU
No nii raisk, süda tahab seisma jääda. Loodan, et olo läheb paremaks varsti. Mudu kukun laval kokku. Kuulame hetkel üht Soome bändi ja jube kopp on ees lammutamisest, aga pole viisakas asja ju pealt ää kah võtta.

KARJE
Piiripunktis läheb kaua. Kell on 10.50. Ahtol hakkas parem.

LEMBETU
Jah, oli see nüüd Underberg või Matu antud vitamiin või Getu antud aspiriin, aga hää hakkas. Eluvaim voolab vaikselt kehasse, täna piaks siiski hia konsa tulema. Loits on sarsis. :oP Sõbralikus sellises.

27. september

13.10
LEMBETU
Õuduste öö on möödas. Külm ja kõva põrand võttis meid oma kaissu, magasin kui rästik keras bombari all. Konsa läks tegelt häste. Oli küll kalu ja fiiling oli hea ja see on kõige tähtsam. Berliin on vallutatud. Linn ise on suht kole. Vähemalt see osa, mida me näinud oleme. Palju on imineste kaherattalisi ja neljajalgseid sõpru. Tänavad on koerasitaga kaetud.

13.20
MANTAS
Oh, putsi! Jälle olen suremas! Tegelt oli eilne live maailma mõttetuim. Kaks inimest elasid meile kaasa, umbes kümme plaksutasid. Ise olime kah julmalt mökud ja see kuradi Ida-Berliin on ikka ilge linn: sitahunnikud ja üleüldine räpasus on masendavad. Mis on saanud kunagisest uhkest Euroopa keskusest? Praegu sõidame linnast välja, järgmine esinemispaik on siit umbes 200 kilomeetrit. Ah jaa - öömajaga oli pisut segadust. Ja need vastikud tatarlaste toidud on räigemad kui pask. Fuck DDR!

13.15
DRACONIC
Mis nüüd siis pasal äkki viga on?! Bye Berlin, gonna miss all this dogshit! Ootame huviga, mis hõrgutistega järgmine linn meid kostitab.

KARJE
... ja sellest tahaks ka pajatada, et Behexeni vennad täiega staaritsesid ja tahtsid öösel lennukiga koju sõita, sest nende eest ei hoolitsetud piisavalt. Ka Horna vennad on suht pirtsakad. Draconic ütles neile eile jube hästi: "Kui see, mis toimub, sulle ei kõlba, peaksid postkontoris töötama, mitte tuuril rock'n'rollima..." Muusika ja näomaalingud ning atribuutika on minu jaoks üsna tülgastav. Aga ma ei kuula ka sellist muusikat, nagu ütles Lembetu. Praegu sõidame ühte teise Saksa linna Scharzefeldi. Esineme Harz Rock Cafe's.
Simole ostsin Second Handist bomberi.

Kuskil 15.00 võttis politsei meid rajalt maha ja kaalus meid üle. Kuna olime liiga rasked, nõudsid altkäemaksu 30 eurot ja pidime asju ümber tõstma. Nüüd on buss paksult asju täis (järelkäru oli liiga raske).

28. september

11.12
LEMBETU
Scharzefeld oli väike muinasjutuline linn mägedes. Väike, ilus, vaikne ja piinlikult puhas ja korras. Kohale jõudsime liiga hilja ja seoses sellega oli helimees meile väikese üllatuse valmistanud. Teda lihtsalt ei olnud seal enam. Õnneks on meil aga Kaido, kes näitas üles erakordset aktiivsust ja sättis teiste Loitsu liikmete abiga kola üles. Kontsert toimus ja õnnestus erakordselt hästi võrreldes valitseva olukorraga. (Monitorid ei funganud jne.) Toidust ja õlust las kirjutavad teised! :oP

MANTAS
Eelnevale olukirjeldusele lisaks: asi toimus Harzi mäestikus ja see on piirkond, mis meile lauskmaarottidele pöördumatuid hingelisi vapustusi põhjustas. Raske on seda ilu kirjeldada, lihtsam on vaadata turistidele mõeldud pildiraamatuid ja imestada, kuidas küll Herr on mõnda paika/rahvast õnnistanud. Hetkel vurame Austria poole. Hingematvaid vaateid avaneb kindlasti rohkelt, kuna ees seisavad Alpid.

DRACONIC
Jeje, Harz Rock Cafe oli jummala OK koht ja väikelinn fantast ilus. Sealt võiks teine kordgi läbi tuuritada.Tehnika oli ka suht OK, kuigi pasas pappkasti saund tuli! Hilinesime seetõttu, et sõit mööda mägiteid ja nende tõuse langusi, -käänakuid võttis sitaks aega, kuigi vaatepildid olid ilusad. Süüa sai hilja, aga ikka sai, ja, tegelt on mulje 2x parem kui Berliinis. Edasi -> Austria!

MANTAS
Siin selle lehekülje alguses on keegi jälle miskipärast Draxile sõna andnud?! See looduse peen huumor kirjutab, et vahe Berliinil ja eilsel oli 2x viimase kasuks. Kurat, mai saa aru, kust tal sihuke info tuleb? See Berliini üritus oli päris olematu eilsega võrreldes! Jah nii ja tõeasti, aamen. (Dr.Türakübar-Nekroaaltouuni)
OBERKOMMANDO DER WEHRMACHT GIBT BEKANNT:

16.02
Oleme juba ligi tund Aadu sünnimaa pühal pinnal. Rõõmu sellest eriti ei tunne, kuna Viini on ca 300 km. Üldse on keha bussisõidust, magamatusest (änd laast bat not liist - kärkunnist !) puretud, küik valutab ja energiat pole.
Ja nagu saatuse pilkena avastasin täna oma kotist veel ühe "Minttunekro". Ei tea, kas saangi ekspeditsiooni üldse lõpule viia?! Mu nn. sõbrad ja "kolleegid-teadlased" on kõvad topsivennad. Lakkuda, vot lakkuda nad raisad tahavad! Aga tegelt tahtsin üldse muust asjast rääkida. Rändasin korraks mõtteis lapsepõlve konarlikele radadele ja meenus see lugu: Koolis oli vahetund ja me seal vist mängisime või kaklesime, kui juba kutsuski väike lõbus sell koolikell meid tundi. Kõik panid vilkalt sibama ja üks kutt põrutas jooksu pealt teisele sihukese laraka jalaga perse, et viimane täiest kõrist nutma puhkes. Et asi kaebamiseni ei läheks, pööras lööja oma perse urvakile ja andis käskluse: " Tavai, ära ulu, pane mulle ka üks pauk, siis oleme tasa!" A see teine jõmm röökis ikka vanas stiilis, mis mõrtsukjalahoobi autori marru ajas, nii et ta rusikat viibutades karjus: "Kurat, löö juba, muidu saad vastu tatti ka!"
Ega ma ei teagi, mida ma selle vana mõistujutuga öelda tahtsin. Sest vaata: jah, nii ja tõesti , nagu maa peal , nõnda ka maa all. Aamen! (Välipreester O!Katz)

16.55
DRACONIC
Oleme kaotanud kalli võitluskaaslase Mantase.
P.S. Viini 140 km veel.

29. september

12.29
MANTAS
Teie rindevend on tagasi! Viin on senini toimunud kontserteist parim. Esimest korda tuuri jooksul saime ka korralikult ööbida hostelis. Eile õhtuks oli ca veerand kogu reisiseltskonnast sandid, mind tabas lisaks pidevale palavikule ka kohutav seljavalu. Hommikuks olin nii palju higistanud, et tekist võis margariini välja väänata. Kahjuks ei näinud jällegi linna, siiski õnnestus külastada mõnesid poode. Mind paelus mingi military-pood, kus DocMartensid maksid ca 1500 EEKu ja steelcapsid ca 1800 EEK. Paraku polnud just sellist mudelit, mida lootsin, muidu oleks ostuks läinud. Ahto ja Drax väisasid pornomaailma, praegu käituvad mõlemad üsna kummaliselt (ila tilgub, silmad läigivad jne.), nende läbielamised on neile kohutavalt mõjunud.
Praegu alustasime seni kõige pikemat (ligi 30 tundi) rännakut Rotterdami. Öösel saab loodetavasti siiski kuskile motelli, kui väga kallis pole. Hollandis aga ootab meid peed änd prekkväst, Gott sei dank! Samas, ega me ka seal linnaga tutvuda ei jõua, kuna ilmselt magame nagu kivid.
On aeg anda sõnajärg kahele kiimakotile, kes istuvad minu taga ja ainult Herr teab, mis nende peades ja pükstes toimub.
NB! Lendurijope on BOMBER, not some bombar! (Keelemees Putsilimps)

12.55
DRACONIC
Viin, me veel naaseme!

LEMBETU
Huh, eila sai siis ka esimesed autogrammid antud ja hea kontsert oli üldse. Rahulolu aina kasvab. Hostelgi koos pesemisvõimalusega oli kui rusikas sitaauku. Viini tahan kunagi kindlasti tagasi, ilus ja puhas linn.

KARJE
Hästi huvitav on see, et Saksamaa ja Austria publikum plaksutab ehk aplodeerib. Eilsel keikal plaksutati päris elavalt, väike võrdlusmoment ka - peale meid esinevale Behexenile ei plaksutatud pooltki nii võimsalt.

15.40
Minu seljataga istuvad Salacious Gods tüübid mängivad lauamänge, kaarte, sõnamänge jne. Ühesõnaga - lapsepõlv tuleb meelde, kui selja taha vaatan. Samas mängiks ise ka mõnda mängu - mehed teavad, kuidas bussisõitu lõbusaks muuta!

30. september

KARJE
Ööbisime bussis ühes väga ilusas linnas Würzburgis. Kuna eile sai õhtul viskit ja sommide viint rüübatud, siis oli magada suht rahulik. Nüüd siis sõidame Hollandi poole, õhtuks peaks kohal olema.

VÄLISKOMMENTAATOR LEMPS & MADRUS
Eila siis sai viitmiseks üks igavesti hää raamat läbi loetud. A. Kivirähk näitab "Liblikaga" oma teist palet. Ja see on sama hea, kui see, mida ta "Rehepapis" eksponeerib. Olen võlutud.
Muidu magasime öö bussis ja nii viletsates tingimustes ma veel maganud ei ole. Keha on vist minu peale väga pahane juba! Sommid aga on tõestanud tänaseks, et neile vastast joomises meist ei ole. Kõik Eesti Antsud, värisege! Behexeni legendaarse bassimehe vastu ei saa teist keegi! :)

13.04
MANTAS
Jõudsime öösel Würzburgi, mis on imeline Saksa linn (iidsed lossid ja kirikud, tohutud mäed, viinamarjaistandused jne.). Eile siis tipnes seltskonna rahulolematus korraldusega sellega, et Horna bassimees pidi Tadasele peaaegu vastu kurki andma. Lõpuks võttis ohjad enda kätte S.G. bassimees (tema vend Olaf on tuuri Hollandipoolne organisaator) ja võeti vastu otsus, et esineme Hollandis ja Belgias; kui aga järgneva Serbia live suhtes peaks enne sinnasõitu jääma lahtiseid otsi või pisemaidki kahtlusi sealse korralduse suhtes, siis fuck off ning loeme tuuri lõppenuks. Mina oleksin selle poolt. Esineda võimalikult paljudes kohtades tahaks küll, aga sõita ühest Euroopa äärest teise ainult Tadase ebamääraste lubaduste pärast on ülimalt kergemeelne (seda oleme seni iga päev kogenud). Osa tüüpe on juba invaliidistunud ja rahast lagedad. Ainuke, kes on rahul ja rokib, on Bhxni Legendaarne bssst.
Ränk hoop oli tänane Anneli SMS, et ta on Moorile ühe mu kiivritest ära andnud. Tahaks loota, et see oli nali, sest sama hästi oleks ta võinud siis ise Moorile naiseks minna.
Kui Rottendamni jõuame, joon end Minttust täis.

1. oktoober

KARJE
Eile oli siis selline tormine õhtu, et veetsime selle Rotterdamis õlut rüübates varaste hommikutundideni. Olime ühes nn. jazzbaaris, kus peale meie figureerisid veel koerad, neegrid, koledad naised (ma ei liialda) ja paar soomlast, kelle ma kohale toimetasin. Kaks hollandi tüüpi tegid alguses meile õlut välja, pärast raiskasime ise kaheeuriseid (1.90 oli 0,3 l). Magasime hostlis ja hommikusöök oli ülihea ja mitmekesine. Behexeni trummari jalahädadest kirjutagu teised, aga niipalju võin öelda, et kuna tüübil ravikindlustus tegemata, läks öö haiglas talle ca 100 dollarit maksma.

15.41
MANTAS
Oleme niisiis juba Belgias. Suunaks Mechelen, kus õhtul esineme. Bhxnist peaks nimetama seda, et nad täna ei esine ja edaspidi hakkavad nemad iga kontserti 3 looga alustama. Seega oleme meie edaspidi laval teisena. Eile kontakteerusin julgeolekukaalutlustel Holland B&H-ga ja selgus, et meid "ähvardav hädaoht" punaste poolt on asjatult üles puhutud. (Meelis Tegevus)

Parandus: mitte Mechelen, vaid Kent.

2. oktoober

KARJE
Eile oli meil siis kontsert garaa�is ja kuigi alguses olin väga pissed offfff, et sadas ja pidime ootama ja et magamiskohta pole ja sünt läks katki, siis kokkuvõttes kontsert mulle iseenesest meeldis, kuigi saundi laval polnud olemaski ja kraanikauss oli meie pea kohal lae all seina küljes jne.
Loitsu fännid tulid ka kontserdile mingist teisest linnast, filmisid ja puha. Plaate osteti ka ikka. Samuti läks kaubaks teiste kaasvõitlejate plaate. Salatite trummar ostis Loitsu CD ja videoCD. Salatite tüübid lubasid mulle reedel oma särgi kinkida.
Õhtu juhtlause oli: Täna öösel me ei maga!

4. oktoober

12.22
MANTAS
Saabusime just Mecheleni Belgias, kus täna esineme. Eilne Rotterdami live oli seni antuist parim. Klubi Baroeg oli viimase peal! Saime esimest korda väga head toitu, rahvas elas kaasa ja. Aga ööbisime ehedas kommuunis, kus sebisid ringi ahvid, kodutud ja muud intelligendid. Ma'i viitsi sellest rohkem pajatada. Smack the horny.
Muidu aga tahaks tänada meie Grim Truckerit, kes ei halasta endale ega teistele ning peksab jalaga uksi maha. Danger, danger, Human PitBull lurks around tonight!

LEMBETU
ASSA VITT! Ikke veel kuuli all! :)
No eile andsime endast parima ju, vastukaja on olnud arvatust kõrgeim. Ok, nüüd tänase kohta...
... kui kohe õlli ei saa, tuleb pohmakas! Ja naisi on vaja!!!

KARJE
Jube pohmakas on küll, tänase keika tahaks vahele jätta.

5. oktoober

9.30
KARJE
Pühapäev bussis. Eilne kontsert Mechelenis oli täitsa normaalne, ei midagi head ega ka sitta. Tuju oli ka kuidagi tavaline, emotsioonideta olek. Kui muidugi välja arvata see muljeküllus, mis tabas meid linnas jalutades. Meeletult ilus kirik, romantiline arhitektuur, jne. Ronisime Atsoga mööda imepisikest keerdtreppi torni tippu ja ma ei liialda, kui ütlen, et see oli mu elu pikim trepireis. Alla tulles tabas mind isegi väike trepifoobia, sest tee oli nii üksluine ja pikk, lõppu ei paistnud, et muutusin paaniliseks. Nüüd siis sõidame läbi vihma Serbia poole. Homme peaks kohale jõudma vist. Ja veel tahtsin ära mainida, et see Hollandi Olaf on üks suur mull, kes ainult räägib ja ainult rahast ja see käib ilgelt pinda. Hobune minu kõrval luristab ja matsutab ja on üldse väga ebameeldiv. Soome legendaarne bassimees, kes omasõnu sündis, hõbelusikas suus, ostis Rotterdamist CDmängija (sanga), sest bussi CD läks katki juba mitumitu head päeva tagasi.

6. oktoober

KARJE
Kallis päevik! Võtan su ikka ja jälle kätte ja kirjutan kõigest olulisest, mis meenub. Ja ära kurvasta, et teised su hüljanud on ning vahest vaid pilgu su peale heidavad - mina olen su truu kaaslane reisi lõpuni. Eile õhtupoolikul umbes nelja paiku jõudsime Austria vanimasse linnakesse St. Polenisse (elanike arv 50 000). Bussijuhid viskasid meid jõhkralt tänavale ja lubasid sealtsamast öösel kell 1.30 peale noppida. Jalutasime võluvas, kuid nagu väljasurnud (pühapäeva süül) linnakeses tundi paar ja platseerusime ühes üsna armsas kõrtsus. Baarman oli soomlaste poolt äraräägitud, et hoiab koha poole kaheni lahti. Üldse oli ta üks tore mees. Kui mul raha lõppes, tegi mulle õlle allahindlust. Kõrtsus mängisime malet, kabet, kaarte. Võitsin Atsot, Tadast ja ühe korra Draxi kabes, ühe korra sain Draxilt pähe. Hiljem tegi baarman kõigile viinaringi välja, mille peale Gates ropsis. Hetkel oleme Ungari-Serbia piiril. Spooky!!! Kui poleks seda tuuri, poleks ka mina ilmselt iialgi sellisesse piiripunkti sattunud. Ja kõik matsutavad ja sisistavad asjade pärast, mis ei ole üldse nende asi. Nagu EIDED! Piiripunkti nimi on Horgo� ja ongi juba jama. 11.36.

18.55
Belgradis veetsime kaks tundi sightseeinguid tehes. Päris head kaadrid saime tankide juures. Nüüd läheme bussiga esinemiskohta ja magada again ei saa. Kell kaks lõpeb üritus, kell viis peame startima. Juuksed on väga rasvased.

7. oktoober

11.46
KARJE
Juuksed pesin külma veega Belgradi peldikus ära. Kontserdile oli pileti ostnud 280 inimest ja veel staff, kes sai tasuta. Korraldaja ütles muidugi, et see on vähe. Eelmise nädala festaril oli olnud 2000 inimest. Hornale elati väga hästi kaasa. Hea oli vaadata, kuidas rahvas hullas. Atsol oli trummidega mingi jama ja Loitsul erilist fiili polnud. Afterparty toimus pargipingil serbia õlli rüübates.
Praegu sõidame Horvaatias ja ees ootab Tadase sõnul väga ohtlik ja hirmus piiripunkt. Eks me näe!

...

Sloveenia oli väga ilus mägine maa. Ja Ljubljana asus mäestikus üsna kõrgel. Kontserdikoht oli vinge minu arust (rõduga ja kõrge lavaga). USA ja SWE tüübid jäid hiljaks ja mängisid peale meid. Rahvast oli palju.

Praha kontsert toimus väikses HellBells rockipubis. Rahvast oli 100 ringis, kontsert läks väga hästi, Ahto jagas pärast promoplaate (ajakirjanikud).

Vilniuse kontsert oli väga võimas. Suur ja �eff koht ja palju rahvast. Ühel Loitsu fännil oli isetehtud suure Loitsu logoga vest.

Riias oli ka väga palju rahvast ja hea keika. Peale kontserti toimus rockidisko. Samal ööl sõitsimegi koju.

Reede, 26. september - Berliin, Saksamaa
Laupäev, 27. september - Scharzfeld, Saksamaa
Pühapäev, 28. september - Viin, Austria
Kolmapäev, 1. oktoober - Gent, Belgia
Reede, 3. oktoober - Rotterdam, Holland
Laupäev, 4. oktoober - Mechelen, Belgia
Esmaspäev, 6. oktoober - Belgrad, Serbia
Teisipäev, 7. oktoober - Ljubljana, Sloveenia
Kolmapäev, 8. oktoober - Praha, Tsehhi
Reede, 10. oktoober - Vilnius, Leedu
Laupäev, 11. oktoober - Riia, Läti