' Must album'

Loits
Must album
(Nailboard)

Operatsioon Loits: kontsert kahurile ja soomusrongile

Metsatölli teatakse vast rohkem, aga just Loits andis eestikeelsele raskerokile uue näo ja hingamise. «Vere kutse kohustab» müristas nagu pikne oma raudsete riffide ja verise vokaaliga, see oli ennenägematu haardega kontseptalbum. Lugu rääkis Teisest maailmasõjast, bändi liikmed kandsid plaadiümbrise fotolavastusel leegionimeeste ja soomepoiste mundreid. Iial varem polnud kohalikul underground-metal’il nõnda palju oma rahvale öelda olnud ega olnud ta ka kunagi nii tõsiselt võetavalt kõlanud. Kuna kultuurisündmusele eelnes Lihula mälestussamba teisaldamine, kuulati plaati kaitsepolitseis mitu korda üle. Oli 2004. aasta sügis. Asjad alles hakkasid juhtuma.

Ja nüüd kerkib meie ette suurejooneline müravall pealkirjaga «Must album». Uuel plaadil näitab Loits, mida võib korda saata ansambel, kel on aju, musklid ning süda õige koha peal. Rämedakoeline, kuid peen helipilt, Celtic Frosti vaimus torkiv ning toorelt rulliv muusika toetub Lembetu õelale vapsikuhäälele, kitarristide tapvale turmtulele, trummipatarei jõhkrale kanonaadile ja hauatagustele süntesaatorisaundidele.

Ilmunud 4. juunil, Eesti lipu päeval, kannab seegi album tõsist sõnumit, mälestades neid, kes surid Eesti pinnal peetud XX sajandi sõdades. Kaeviku- ja soomusrongipoeesia kõrval leidub sissevaateid juuniküüditamise ja Saksa okupatsiooni aega, mundrikandjate asemel näeme piltidel tsiviilisikuid. Võimas tumedates toonides kantaat, mis haarab nappides ridades terveid saatusi, meenutab Mats Traadi «Harala elulugude» poeetilist maailma.

«Musta albumiga» jõuab Loits nii kõrgele tasemele, et jätkamine võib tulevikus osutuda kaelamurdvaks julgustükiks. Kuid mida suurem risk, seda kallim võit.

Mart Juur
*****